Kui mul selline erakordne laiskus peal ei oleks, siis ma jõuaks ilmselt päris palju asju tehtud… Viimasel ajal on aga ainult söödud (rohkem ei jõua. Kui, siis ainult pisut šokolaadi või midagi), magatud, loetud ja muidu passitud. Hää küll, Otepääl sai lausa treenima kukutud, aga kogu kasulik tegevus on ikka
Päevad läksid kiirelt ja minu Olose “laager” ongi läbi, juba koduteel (kuigi Vantaa lennujaama on piisavalt tihe peatuskoht, et võiks ka seda “koduks” pidada). Selle aasta Olos oli mitmest kandist teistsugune kui tavaliselt. Kõigepealt ei olnud muidugi lund, aga peamiselt oli erinevus siiski minu tegevuses. Lühidalt võiks asja kokku võtta nii –
Tere jälle! Niisiis, suusalaagrisse minek. Küll ainult sutsti 10 päevaks sinna ja sutsti tagasi, aga siiski. Vaatan Priidu treeningud üle ja suusatan ka ise pisut. Ilmateade ei luba küll midagi head, pigem vastupidi. Viimased 2 aastat on Olosel novembris olnud üsna ideaalne talv, pisut jahedavõitu, aga see-eest üsna rohke lumega.
Eilne versioon sügisest ja spordist mulle täitsa meeldivad. Ilm oli erakordselt ilus ja nii me ratastega Elva onni juurest alustasime. Väike vahepeatus Arula emalätte juures Pärast Pukat jätsime rattad maha ja jätkasime jala. Seeni oli metsas palju, lausa keset teed ja (laiendatud) perekondade kaupa. Kärbseseeni oli ka lademetes. Ühes kohas
Ühesõnaga, laupäeval teeme väikse matka ja kes tahab, võib kaasa tulla. Ratas + jooks, algus ~10 Otepäält, ~5 tundi liikumist, tempo rahulik. Võileivad peab igaüks ise kaasa võtma, aga hilisem saun on meie poolt. Ilm pole takistus, kui just päris pussnuge ei saja. Kogunemine ratastega 17.09.2011 Otepääl Elva onni juurest
Alustame ikka negatiivsete uudistega – pühapäeval lõppes Priidu võitudeseeria eestikatel, seekord tuli leppida hõbedaga. Seekord jäi saldosse kolm järjestikust võitu. Mina sain laupäeval oma kauaoodatud keretäie, Ramsaus laagris mäestikuõhku hingavat Katsi asendas edukalt ammusest ajast tuttav Moskva esindaja Elena. Tulemused: sprint ja jälitus. Minu võistlemine läks üldiselt raskemalt kui augustis, sõita eriti ei
Kes andis loa, et suvi ära lõppeks, ah? Ja nii igal aastal… Ühesõnaga, sügis on käes ja ka kõik sinna juurde kuuluv. Isegi esimese haiguse suutis Priit läbi põdeda, loodetavasti on nüüd nendega selleks hooajaks ka kõik. Praegu on Priit aga rajal (loe: Otepääl) tagasi, paar treeningpäeva jäi
Ei olnud paha nädalavahetus. Eestikatelt riisusime kogu koore, mis vähegi riisuda tahtsime ja natuke rohkemgi ehk kokku 3 meistritiitlit – pühapäeval andis Priit teistele ka võimaluse ja tegi ise hoopis pika otsa. Tulemused: individuaal, mass. Laupäeval oli Priit ülivõimas võitja – sõitis kõige kiiremini, lasi kõige täpsemini (0+1+1+0) ja lõppkokkuvõttes edastas
Täna nägime me Eestimaad. Et Priidul oli järjekordse treeningtsükli viimane päev ja Otepää rullirada ning muu lähiümbrus on ennast ammendama hakanud, siis tegime seekordse pika otsa paljuski hoopis Põlvamaal. Plaanid olid meil ambitsioonikad, aga neid tehes polnud ma arvestanud mitmete asjaoludega: 1)kruusateel on rattakiirus teisest klassist kui asvaldil 2)riiete ja
Nädalavahetusel tegime Priidu puhkenädala lõpuks kiire põike Hiiumaale. Oli alles, ja hoolimata rahvamassidest ei näidanud mittemingisuguseid põhjavajumise märke. Peamiselt sai tegeletud ülesöömisega;) Aga sai ka rebasega tõtt vahitud, paljajalu rannas joostud ja batuudil hüpatud. Kes veel lähipäevil Hiiumaal on, siis minge metsa – metsmaasikad on ikka ja mustikad juba valmis.