Heast võistlusest on kohe hea kirjutada, samas kui viletsat sõitu ei taha eriti meenutada. Aga tuleb, kasutegur on sellel isegi suurem. Analüüs teha, vigadest õppust võtta ja edasi minna, siis vähemalt ei jää kummitama. Ühesõnaga, eile oli minu poolt halb võistlus. Hommik oli ilus – mõnusalt külm, tõotas tulla kiire
Eile oli tore võistlus, ausõna. Märgid kukkusid üsna hästi, ässadega võis rahumeeli koos sõita, suusk oli ülilibe… Koht võibolla ei tundugi nii hea, aga elu parim jälitusekoht sellegipoolest. Mulle hakkab see Hochfilzen varsti meeldima, kui asi nii edasi läheb. Täna saan veel korra paljudega võidu sõita – ees ootab teate
Süües kasvab isu tõepoolest. Lased 0+0, saad elu parima koha sprindis ja ikka mõtled, et näe, oleks võinud veel parem olla. Eks see annab pisut aimu ka, kuhukanti mu alateadvus selleks hooajaks eesmärgid seadnud on, mõistus on õnneks mõistuse piiridesse jäänud… Eile oli kolmas päev siin mägedes ja aklimatiseerumine hakkas
Selle kohaga on mul palju meeldivaid ja vähemmeeldivaid mälestusi. Eelmine aasta oli tore, tõepoolest tore. Varasemad aastad ei ole nii toredad olnud. Sellel aastal – kes teab, mis juhtuma hakkab. Igal juhul eile lõunal jõudsime kohale ja homme lõunal on start. Minul Maailma, Priidul Euroopa karikal. Kõigepealt tahaksin ma öelda,
Ei jäänud sellest MKst head maiku suhu. Viimane võistlus läks üsna õnnetult, sõita ei jõudnud ja pihta ei saanud. Ainus hea asi, mis oli, oli laskekiirus, aga sellestki on üsna vähe kasu, kui kohe trahviringile minna. Suusasõit oli nõrk juba esimesest ringist alates. Enda arvates sõitsin täiesti normaalselt, viisaka tempoga,
Pärast võistlust valdasid mind mitmed tunded. Kõigepealt oli kergendus – ma ei olegi nõrk, ma sain need õnnetud punktid kätte. Siis oli rind-ette-lõug-üles tunne – ma näitasin kõigile, et siin nalja ei mõisteta, ei maksa mind veel maha kanda. Aga kõige olulisem oli ikkagi kergendus – ei olegi tagasi samas
Mida ma oskan öelda? Ei läinud päris nii, nagu oodatud ja loodetud. 7 trahvi ja kaotus sõidus 4.40 ei olnud päris see. Enne võistlust oli kõik enam-vähem hästi. Pealelaskmine korralik, soojendus, enesetunne. Idee oli minna suhteliselt rahulikult algusest peale ja võib olla, et selle enda kavaluse orki ma lõpuks langesingi.
Homme on siis hooaja esimene start. Kerge ootusärevus on juba sees, tahaks juba rajal olla. Kaua ei ole oodata vaja – homme kell 11.30 hakkab MK-hooaeg peale. Ettevalmistused juba käivad. Ma olen üritanud hoiduda igasugustest ebausklikes rituaalidest enne võistlust, sel lihtsalt põhjusel, et ma ei usu, et ebausk oluliselt kasuks
Kontiolahti on väike asula Põhja-Karjalas, Joensuu lähedal. Põhimõtteliselt on siin mets. Laskesuusastaadion on keset metsa. Meie elame traditsiooniliselt keset metsa. Suusarajad on keset metsa ja seal on paar vallatut kurvi ja paar päris suurt mäge. Kui ma viimati Kontiolahtis käisin, siis lõppes see nii, nagu pildilt näha on. 2005 Juunioride
Kas pole mitte ilus intrigeeriv pealkiri? Tuleb lugejat kurvastada, et sisu pole mitte nii intrigeeriv, vaid lihtsalt sain täna (lõpuks) kätte oma kasutajatunnuse ja parooli WADA sportlaste-keskkonda ADAMS. Misasi see ADAMS on ja miks mina, võib lugeda http://priitjaeveli.pri.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=169&Itemid=35, aga lühidalt öeldes: kuna ma olen jätkavatest sportlastest MK-sarjas 30. kohal, pean