IBU Cup-i vitsad käes, olen mõned päevad Eestimaa talve nautinud – miks mitte … olud ei ole siin sugugi kehvad. Ilm kuiv ja temp treenimiseks enam-vähem norm. Otepää on sportlastest mõnusalt tühi (vähemalt suvise ajaga võrreldes). Näiteks tiiru võid igal hetkel paugutama minna ja sealt mitte kaugel on igati
IBU Cup 1 osavõistlus on nüüdseks möödanik. Sai läbitud ei rohkem ega vähem kui 1,1 sprinti. Esimesel päeval 1 km ja teisel tervelt 10 km ja seda ülatus-üllatus – paksus lumes. Pean ausalt tunnistama, et sellist võistluste/tulemuste kulgu ei oleks ma osanud isegi kõige mustema tsenaariumi korral ette näha. Aga paraku
Viis päeva peale Olose esilumelaagri lõppu oleme terve tiimiga suuna võtnud Östersundi ja seda peale äsja lõppenud rutiinset võistlushooaja eelset pressikonverentsi. Esimese hooga saame võistlusristsed IBU CUP-l. ja seejärel saavad tugevamad võimaluse nädal hiljem juba esimesel MK-l kõrgeid kohti püüda. Sellel nädalavahetusel saab IBU Cup-i raames kaks korda sprintida. Võistlused
Olosele hakkab vaikselt talv saabuma. See on küll oma kolm nädalat hiljaks jäänud kuid suusasõpru pole see morjendanud. Nüüdseks on viimased kohalikud „hilised ärkajad“ ka suusad garaažist ülesse leidnud ja tee Olosele leidnud, et endiselt seda 2,7km. pikkust jäist, kivist, liivasegust läbi imbunud ja lumepudrust hallikasvalget teeriba nühkida. Iseenesest positiivne
Täna sai sellel talvel esimest kohta päris laskesuusatamist tehtud. Tegelikult küll väikeste mööndustega, näiteks trahviringi ei olnud jne. Priit: Ma ei oska paremini tänast päeva iseloomustada. Ei olnud tõesti minu päev. Ma nüüd ei ole päris kindel, kas see tänane tulemus minu tegelik tase on aga jah … hetkel on
Eveli on kenasti siia jõudnud. Ta üritas küll ajastada, et siia jõudmise hetkeks oleks siin talv juba õige hoo sisse saanud ja suusarajad lookleksid kõikjale, kuid peab, nagu me kõik, paraku leppima 2,7 km liivast läbiimbunud kunstlume ringiga. Kuulu järgi pidid siin Skandinaavia parimad lumeolud olema! Minu arvates iseenesest ei
Laagrivaheline aeg on kiirelt läinud. Siia sisse mahtus hulgaliselt erinevaid kodutöid, puhkust ja mõned kontrolltreeningud. Tehtud sai ka koormustest. Hetkel oleme juba suunaga põhja – ei ole vaja enam kaua oodata … homme saab suusatada. Minu reis hakkas juba eile hommikul, kui Tartus tavapärasel hooajaeelsel koormustestil käisin. Kuna tänane laev
Ramsau laager on läbi saanud. Kolm nädalat müttamist – siia mahtus üks viiepäevane ja neli neljapäevast mikrotsüklit kogumahuga umbes 60 tundi puhast treeningaega. Piisavalt. Loomulikult lisandub siia hulgaliselt võimlemist ja tööd relvaga. Ma usun, et kokkuvõttes igati korralik laager – ja mis kõige tähtsam … loodan, et sai tehtud
Ramsausse saabus alates eilsest talv. Kui aus olla, siis suusasporti tuleb veel üleval mäe otsas (u. 2700m. üle merepinna) tegemas käia, kuid väga talviseks on läinud ka meie elamiskõrgusel (u. 1100m.). Päris suusatada all veel ei saa, aga kuna lubatakse oma 3-4 päeva jagu veel prognoosimatut tormi, siis lootust ehk
Suvine nö. „musta mulla“ ettevalmistus on läbi saanud ja olen esimesi päevi Ramsaus. Seekord meie väikesest tiimist üksi , kuna Eveli otsustas koju halli Eestimaa sügist oma silmaga kaema jääda. Ütles, et ei mäletagi, milline see Eestimaa tõeline sügis on ja soovis seda peale pea 10-aastast laagerdamist meelde tuletada. Tegelikult