Ausalt öeldes oli eilne sõit õudne. Seda just rajal. Laskmisega jään üsna rahule, koht pole ka iseenesest paha, aga rajal olles oli tunne, et ma olen kõige aeglasem üleüldse. Protokolli uurides selgus siiski, et mõnest olin ma ikka kiirem ja niiväga kohutavalt ei suusatanudki. Kuigi jah, ega kiiresti ka ei
Alustuseks ütlen, et Eveli pani ülihästi! Minu 65. koht pole ei tea mis altminek aga samas ka eneseületus. Hea, et sellise suusaga üldse selle kohagi kätte sain. Ise olen rahul, et püsti kenasti ära lasin ja pisi varjant jälitusse saada oli. Eilne päev oli siis MMi esimene võistluspäev ja SPRINT.
Fanfaarid, paluks. Maailma 15. naine. Pole paha, pole üldse paha. Ei saa nüüd öelda, et ülemäära kergelt tuli, aga käes ta on ja ülejäänud MMi kavatsen lõdvalt võtta. Eesmärk on ju täidetud, kaotada pole midagi, ainult võita. Enne starti oli raske tunne. Hommikul käisin korraks staadionil netis, tagasi tulles lasin
Täna siis number 47. Start eesti aja järgi 14:38:30. Mulle meeldiks küll pisut eespool startida, aga loosiõnn on loosiõnn. Üllatavalt stardib üsna vähe naisi esimeses grupis (vaid 16!), aga teine grupp on see-eest kummist. Numbrid 17-51. Sirli on üsna grupi ees, mina lõpus. Aga pole hullu, mitmed tugevad on ennast
Ei, see ei ole ennustus eelseisvaks MMiks. See on vaid tagasivaade sinna, kust kõik alguse sai… Anterselva. Aastal 2002 sõitsin siin oma elu esimese MK etapi. Distants. 15km. Esimest korda mägedes, esimene välisvõistlus laskesuusatamises üleüldse, püssi olin käes hoidnud ~5 kuud ja vanust oli natuke alla 18. Pärast teist ringi
Oleme ilusti Ridnaunis. Paks lumi tuli maha ja toit on väga hea ja ujumas ja saunas saab käia ja kõik on muidu väga tore, aga netiga on kitsas käes. Praegu oleme administraatori arvutis…Teen lühidalt: peale meie on siin veel laagris Tsehhi mehe, Slovakid, Kanada, Sveits, Soome ja osad Saksa mehed.
Kogusin ennast paar päeva, et mõelda, miks see koht oli selline, nagu ta oli. Ega väga põhjapanevale avastusele ei olegi tulnud. Lihtsalt arvan, et unistasin hea tulemuse tegemisest liialt palju ja kaotasin kontrolli laskmistegevuse üle. Mitte, et oleksin plaaninud sõita 15-ne sisse, vaid oleksin väga rahul olnud kohaga 50 piirimail.
Täna on viimane päev Pokljukas. Nagu öeldud, massi ma ei lähe, kuigi eks ta pisut kipitab. Õnneks me naiste võistluse ajal juba sõidame, nii et ma ei pea vähemalt seda telekast nägema. Enesetunne on juba märksa parem, aga tegelikult väga ei taha seda suurt tõusu 5 korda võtta. Nii et
Täna loetud tundide pärast tuiskan suusarajale nr. 72 all. Eelmine nädalavahetuse Ruhpoldingu etappil tuli start kehva tervise tõttu vahele jätta. Olin paar päeva kurgu ja palavikuga (37,3) nö. puhkerešiimil. Seega ei julge tänaselt võistluselt ei tea mis tulemust loota. Loodan lihtsalt tiirus korralikult märkide pihta tuld anda.
Tõusva vormiga mägedes… Iga ringiga paremaks (ajad 57, 42 ja 34, kokku 47), viimane ring oli üsna konkurentsivõimeline. Mitte küll parimate päevade tasemel, aga juba hakkab tulema. Enesetunne oli ka enam-vähem, võis kaapida küll. Tegelikult oli sellest võistlusest üsna ükskõik (võib-olla sellepärast ei saanudki ennast alguses käima), teada oli, et