Mulle tegelikult üldse ei meeldi viimane olla. Aga keegi peab ju viimane ka olema. Mina omalt poolt teen kõik, et see rohkem ei korduks. Isegi mitte massis. Esimene ring oli huvitav. Start oli rahulik, hoidsin ennast tagumiste, omasuguste hulka. 100 m pärast starti oli esimene kukkumine. Tora Berger selili maas,
Nojah, pandi paika ära… Esimene ring käisin kõhuli (itaalia tüdruk kukkus ees, ehmatasin ära ja olingi kõhuli), külg on kenasti sinine. Kolm trahviringi jätsid pikalt viimaseks, rootslase Jonssoniga oleks võinud kembelda, aga tema astus üldse kõrvale. Lõpus sõitsin täiesti omaette, rahulikult. Ei olnud erilist mõtet ponnistada. Vahet pole, 2 punkti
Uskumatu. Viies start järjest punkte, kusjuures olid need täiesti ootamatud. Üllatus oli see, et ka halva vormiga olen hea laskmise korral punktil. Laskmine hoidis vee peal, elu neljas 0+0 ja esimene välisvõistlusel. Sõit oli oi kui raske, aga kõik on hea, mis hästi lõppeb. Polnud mingi saladus, et mul sõiduvormi
Eksamid on tehtud, nüüd algab taas võistlustsükkel. Üleeile õhtul jõudsin Ruhpoldingusse. Müncheni lennujaamas sain peaaegu 3 tundi oodata – mingil põhjusel siinsed korraldajad ei suuda oma transporti õigel ajal õigesse kohta organiseerida. Kaks aastat tagasi ootasin napilt alla 4 tunni, nii et põhimõtteliselt on arengut märgata… Eile oli juba treening.
105 ei saanud mitte sada ja peale vaid 64. koht. Kus juures 2 trahviga, mis ma viimases püstitiirus kaks viimast lasku lasin. Ole Einar loomulikult peab 4 trahviga 30-ks. tulekut tõenäoliselt läbikukkumiseks aga mina enda 64. kohta mitte. Pole super aga tore ikka, et ka korralik koht oli ilusti kenasti
Mul on praegu halamise tuju. Koolis oli raske päev. Tervis tahab käest ära minna. Normaalselt treenida ei saa. Ja Priit on ka välismaal, nii et pole kedagi, kes lohutaks. Niu-niu-niu… Räägin südamelt ära, ehk hakkab kergem. Kõigepealt koolist. Tänase päeva kava oli üks test ja kaks kontrolltööd. Ei läinud päris
Täna meestel vahepäev ja homme sprint. Stardin numbri all 105 – järelikult on võimalus jälle lõppukoht üle saja saada) ….. loodan, et nii ikkagi ei lähe.Täna käisin rahulikult suuskamas ja tegin ka pisut pauku. Ilm oli üsna tuuline – vähemalt minu jaoks üsna ebamugav. Püsti olin pisut raskustes. Suure punnimise peale
Pabistasin, mis ma pabistasin, aga kokkuvõttes olen üsna rahul. Esiteks lahenes suusaprobleem – Salomoni mees nimelt lubas mul see MK teiste suuskadega sõita aga ütles : " Ruhpoldingusse olgu olla." Juu siis peab olema – loodan, Eveli viitsib minu ja enda suusakotti tirida ja selle siia toimetada. Suuskadest nii palju,
Proovin siis uut aastat hea hooga alustada – mõtlen, et võiks suusarajal pisut kiiremini ennast liigutada (samuti tiirus), kui ka lõpuks pisut siia kodulehele kribada. Olen saanud juba noomitusi, et miks annan endast kodulehe kaudu nii vähe märku. Üritan siis asja pisut heastada. Jah … esmakordselt minu sportlaskarjääri jooksul viibisin
Nädal aega korralikult lumel. Nagu näha, pole Eesti suusailm selle nädalaga oluliselt paremaks läinud. Kahju. Kaks korda päevas ei viitsi Otepääle suusatama minna, aga pole hullu, polegi varem jaanuaris rulle sõitnud! Austrias oli üsna enam-vähem tore. Lund oli normaalselt (kuigi suur lumi tuli alles meie viimasel päeval maha), ilmad olid