Ja olemegi jälle Östersundis. Meeste hooaeg on juba avatud, naiste oma avame homme. Priit on vähemalt alustanud hästi (esimene tiir nulliga). Vaim on igal juhul valmis, keha kohta ei oska täpselt öelda. Üldiselt on Rootsi kuidagi kodune. Idre oli ja Östersund on ka. Ilmselt Lindgreni raamatute mõju;) Igal juhul elame
Pikka juttu ei viitsi ajada, see-eest aga näitan viimaste päevade videoklippe. Priit oli täna iseenesest päris tubli;) Kõigepealt minu eilsed sõidud: {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/sNg2Zl9d3QQ} {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/KXomYfVMgTY} Siis Priidu eilne kukkumine ja selle tagajärg: {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/g6ZFA7uu-7U} {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/No6RPXtvD2w} Ja tänane sõit ning tulemus: {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/aIByfqSfHcU} {moseasymedia media=http://www.youtube.com/v/pQ5xNaCDw5I}
Üldiselt ma ei ole tänase võistlusega rahul. Koht oleks nagu enam-vähem ja mõned tugevad sai ka selja taha jäetud, aga olgem ausad, MK-sarjas poleks sellise sõiduga kolmekümne parima hulka küll asja, rääkimata veel parematest kohtadest. Otseselt midagi väga hullu nagu polekski olnud, aga kaotus läks pisut suureks. Tule taevas appi,
Kaks päeva võttis see kokkuvõttes aega, aga siia Idresse kohale me jõudsime. Eile-täna treenisime, ülehomme läheb võistlemiseks. Ilm on siin ilus ja elamine hea. Suurem punt elab kõik ühes majas, ainult treenerid on eraldi. Vahva maja on, slallinõlv on kohe kõrval, staadionile on u 500m. Peakoka ameti on võtnud endale
See on täna küll peaaegu kohustuslik teema, aga ei saa sellest üle ega ümber. Oleks suur lumi tulnud maha päev varem või hiljem, oleks mul olnud sügavalt ükskõik, aga eile-täna tekitas see pisut probleeme, nagu kiuste olid just nüüd meil kõige kõvemad sõitmised. Eile hommikul käisime suusatamas. Tuiskas, aga sõita
Lausa kaks päeva oleme Otepääl suusatanud. Rada on korralik, arusaadavatel põhjustel küll pisut lühike, aga täna õhtul pandi juba kahurid tööle, nii et järgmiseks nädalaks on pikema raja lootust. Aga mis mul sellest, järgmisel nädalal oleme me juba Rootsis. Eile sain peaaegu üksinda sõita, alles trenni lõpus tuli rahvast. Täna
Löön mina täna Sportneti lahti ja mis ma näen "Olose võistlus näitas, et teised murdmaasuusatajad said Tatjana Mannima käest pika puuga. Vahe oli juba naeruväärselt suur. Tahaksin küsida – kas teised tüdrukud ikka trenni teevad?". Ausõna, külm jutt käis südame alt läbi. Jeerum, nii ma küll ei öelnud ja kohe
Täna hommikul jõudsime pärast suuremaid või väiksemaid sekeldusi jälle Eestisse. Lennukiga tulijaid jäid eile öösel haledalt Helsingis lennukist maha, bussisõitjatel oli lihtsalt ekskursioon läbi öise Soome. Üldiselt läks laager korda, nüüd oleme nädala kodus ja siis juba Rootsi võistlema. Nagu räägitud, startisin viimasel päeval murdmaas ka. Üldiselt tegin endale kohase
Otsustasin homme siiski murdmaas ka startida. Peaeesmärkideks saada pulss vähemalt 185 ja laktaat üle kümne, muu pole oluline. Loodetavasti on ilm normaalne, täna tahtis külm tiirus jälle näppe ära võtta. Vuh, vastik. Need Olose igasügisesed võistlused on üsna omapärased. Idee poolest väike ja suvaline kohaliku tähtsusega võistlus, aga reaalses elus
Kõik algas sellest, et umbes 7 ajal hakkas Priit nihelema, et külm on, puges mulle kaissu ja ka lisateki all oli jahe. Kaheksa ajal näitas raadiklaas -15 ja ega oluliselt soojemaks ei läinud ka. See on nagu reegel, et kontrolltreeningu ajal on laagri kõige külmem päev. Ja praegu on kuidagi