Täna on selle laagri teine ja viimane puhkepäev, kaks treeningtsüklit on läbi, üks veel ees. Võistlushooaeg tuleb tasapisi järjest lähemale ja meie oma saab avapaugu neljapäeval, kui teeme oma "leirikisa". Viimane kiirustrenn ei tulnud välja päris selline kui mõeldud oli. Ei saa öelda, et midagi oleks otseselt valesti või halvasti
Teine treeningtsükkel on poole peal ja üldiselt pole väga viga. Vahepeal on külm, vahepeal on pisut soojem, vahepeal on tuul, vahepeal hõljuvad mõned lumehelbed. Seljataga on järjekordne kiirustreening ja uus ootab ees. Kiirustreening oli tegelikult raske. Ilm oli piisavalt külm, et jalad jääks kangeks, lisaks pole sellist kiiremat liigutust tükk
Esimene treeningtsükkel on õnnelikult seljataha jäänud ning täna on puhkepäev. Üldiselt läks kõik hästi, treeningud sujusid plaanipäraselt. Ilm on ka hea olnud, mõned külmakraadid, vahepeal on kergelt lund sadanud ning tänu lumekahurite üürgamisele on kaks kilomeetrit rada ka juurde tehtud. Ka praegu sajab kergelt lund. Esimene treeningtsükkel oli rohkem selline
Üleeile-eile jõudsime kõik Olosele kohale. Mina ja Kats saabusime esimestena ning meie auks olid virmalised taevasse esinema pandud. Väga uhke. Üks punt jõudis ühe ajal öösel, suurem seltskond, sh Priit kella kuuest hommikul ning eile õhtul Indrek ja Martten. Roland tuleb veel hiljem. Üldiselt on olud novembri alguse kohta normaalsed.
Eile olid meil Priiduga kavas koormustestid. Testisime ära;) Elus ja terved mõlemad, vähemalt sportlase kohta. Pole see kepikõnd seal liikurrajal mingi meelakkumine, aga see eest on hea tunne pärast rahulikult seal istuda… Algus on alati tavapärane – vereproovid, pikkus, kaal, kopsumaht. Pikemaks pole kasvanud. Paksemaks pisut nagu oleks. Kopsumaht ok,
Salatrenniks nimetatakse siis sellist trenni, kus aeg ja/või koht ei ole päris tavapärased. Kuna siis keegi tavaliselt ei näe treenimist, siis ongi salatrenn. Viimati jäime me Priiduga küll haledalt vahele – läksime reede hommikul Nõo tagustele kruusateedele rattaga sõitma, aga Otepää treener ikkagi nägi ära. Ei mingit salatrenni;) Lisaks salatrennile
Praegu on tüüpiline laagrite vaheline kodunädal. Kogu aeg nagu teeks midagi, aga nagu ei teeks ka. Koolis olen käinud, pisut trenni olen teinud – eriti lasketrennid võtavad jubedama aja ära, kodus olen nokitsenud ja eile sai lausa Tallinnas käidud. Järgmisel nädalal ootavad ees näiteks üks eksam ja üks koormustest. Eile
Nüüd oleme siis kõik kodus. Reis oli normaalne, lennukisõitjate poole pealt võiks mainida sigaodavat Saltzburg – Müncheni lennujaam rongipiletit, sekeldusi relvadega ning 2 tundi hilinevat lennukit. Maad mööda tulijatel oli kõik tavapäraselt kurnav – Priit magabki praegu nagu kott. Las magab. Tegelikult oli see laager minu jaoks üks paremaid Ramsau
Sportlane on ikka loll küll. Normaalne inimene teab, et kui korra on haiget saanud, siis teist korda sama reha otsa ei astu. Aga sportlased… Ühe uuesti ja uuesti. Ühesõnaga – eile oli meil kontrollvõistlus ja minu ning minu lihaste arvates oli see lihtsalt üks jube lugu. Kõik algas juba eelmisel
Ja ongi juba järgmine puhkepäev käes. Neli treeningpäeva seljataga, viimased neli ees ootamas. Üldiselt on läinud vahelduva eduga, aga praegu on ilmad ilusad ja tuju hea. Umbes teisel treeningpäeval oli mul pärast suusatamist must masendus peal, mida juuresolev pilt ka kõnekalt ilmestab. Jama oli selles, et kõik sõitsid minust kiiremini.