Hooaja esimesed suusakilomeetrid on treeningpäevikus kirjas – tubli kolm päeva on suusatatud. Erinevalt Elost muidugi mitte hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, vaid pigem ikka jupikaupa ja lühidalt, aga ikkagi. Ning üleüldse on siin Vuokattis nii palju teha, et ilmselgelt jääb päevas aega väheks. Ühel päeval oleks napilt söögist ilma jäänud, sest lihtsalt
Viimased päevad on olnud tihedad. Laupäeval sai käidud-nähtud-võidetud Cesises IBU karikal laskejooksus, pühapäeva hommikul võtsime aga suuna Vuokatti ning oleme siin nüüd nädalakese Askoga laagris. Tunnelisse ei ole veel jõudnud, küll aga lasketiiru ja rullirajale. Ilm on kusjuures väga viisakas – selgelt alla 25, ainult tibutab vahepeal, aga see on
Laager käib täie hooga, lihased on kohati juba meeldivalt valusad ning uus relv korralikult sisse lastud. Rahvast tuleb tiiru järjekindlalt juurde. Ukrainlased on juba ammu siin, ükspäev tuli olümpiavõitja Kuzmina, täna pärast lõunat venelased, nii mehed kui naised. Anatoli on nüüd kuuldavasti vene naiste peatreener;) Ülehomme läheme käime Cesises kiiresti
Laager käib täie hooga, lihased on kohati juba meeldivalt valusad ning uus relv korralikult sisse lastud. Rahvast tuleb tiiru järjekindlalt juurde. Ukrainlased on juba ammu siin, ükspäev tuli olümpiavõitja Kuzmina, täna pärast lõunat venelased, nii mehed kui naised. Anatoli on nüüd kuuldavasti vene naiste peatreener;) Ülehomme läheme käime Cesises kiiresti
Juuni oli juba treeningkuu. Päris pikalt sai Otepääl passitud ja seal ka üksjagu lastud, vahepeal ka Xdreamil käidud. Üldiselt – aeg lendas Treeningpäevad 26 Treeningkorrad 33 Võistlusi 1 Haiguspäevi 0 Km kokku 492,6 Erialased km(suusk, rull, imm) 345,5 ÜKE 10:59 Aeg kokku 62:10 SV 00:04 SV % 0,1% EV 02:26 EV
Nüüd on siis sündmusterikas puhkenädal õnnelikult seljataga ning aeg jälle laagrirutiini sisse elada. Ausõna, ma juba igatsesin seda. Kooliaeg tuli meelde, siis oli laager see koht, kus sai lõpuks ennast rahus välja magada;) Viimase nelja päeva tähtsündmused olid üks uus ülikond, üks pulm, üks sünnipäev, üks võidujooks, kaks vereproovi, kaks
Leedus käidud nagu niuhti. Järjekordne Sõjaväe Balti Mängude laskejooks möödus Eesti koondvõistkonnale tavapäraselt võidukalt, minule just mitte nii edukalt. Vähemalt sain korraliku pingutuse ning lõunamaal aega veeta;) Laskmine oli seekord õhupüssist ja ütleme kohe ära, et see polnud minu ala. Trahve lasin 5+3, kusjuures tabasin siis, kui enda arvates
Piisab ainult paar korda rutiini üle kurta, kui kohe hakkab juhtuma. Kõigepealt andis otsad minu relva lööknõel, siis oli meil tükk tegu, et kuskilt mõni uus hankida ning see ära vahetada. Järgnevalt läksime ühe treeninguga pisut hoogu ning nüüd on laagri eelviimasel päeval kumm üsna tühi. Tegelikult ma teadsin,
Laagrielu veereb jätkuvalt edasi marsruudil Elva onn – lasketiir – rullirada – jooksurajad – jõusaal – söögikoht. Vähese vaba aja sisestab loomulikult jalgpall ja juba teist aastat järjest on ametlikuks laagriseebiks “Südameasi” – enne hommikust trenni näeb esimese poole, pärast õhtusööki teise poole. See lõbu aga ähvardab varsti lõppeda, sest
Järjekordne laager Otepääl käib. Ütleme, et juba hakkab maitset suhu saama, eelmisel nädalal olime ainult 4,5 päeva, nüüd aga järgmise nädala lõpuni. Hetkel on põhirõhk jätkuvalt laskmisel, eriti erialasel ja juba teeme ka koormuselt laskmist ehk komplekse. Tulemused on olnud täiesti seinast seina. Üleminek rahulikult rütmikale laskmisele on mul