Kuigi Priidu poolt vaadates on majanduslik pool jätkuvalt ebakindel, hakkavad mõned asjad paika loksuma. Seljaga saame hakkama, tulevad harjutused ja muu ravi. Laskepoolt ohjab jätkuvalt Asko, peamiselt küll kaugelt, mina olen siin kohapeal tema kõrvad-silmad ning loodetavasti paar korda suve jooksul saame siiski kokku ka. Füüsilise plaani tean peamiselt mina.
Vahepeal on palju vett merre voolanud ja üht-teist ka juhtunud. Peamisteks märksõnadeks oleks Priidu selg ja treeninghooaja algus. Mina hoian madalat profiili ja üritan seda liini ka edaspidi jätkata. Pärast mõningast ootamist käis Priit ära MRT uuringul ja lühidalt öeldes on tal spondülolistees (jah, mul läheb ka keel sõlme) ning ealised muutused
Mingil huvitaval põhjusel on kerkinud minu lõpetamise ühe põhiteemana üles peatreener – kuigi ma ise pole seda poole sõnaga ka maininud, kui siis ainult alaliidu üldise struktuuri osana. Ja tahaks mõned asjad selgeks teha ja päris lõpus ka Priidu uut hooaega puudutada. Metoodilise poole pealt pole minul Cakarsile mingeid etteheiteid.
Märts on MMikuu! Olulist treenimist ei toimunud, sest polnud nagu millekski enam treenida ja niikuinii õnnestus vahepeal haigusega audis olla. Pooled võistlused läksid muidugi ka sinna nahka, aga polnud häda. Kuu lõpus õnnestus isegi esmakordselt tulla Eesti Meistriks murdmaasuusatamises. Treeningpäevad 25 Treeningkorrad 32 Võistlusi 9 Km kokku 501,3 Erialased km(suusk,
Lõppev hooaeg läks mul võrdlemisi hästi: kaks korda MK-sarjas esikümnes ning 12.koht MMilt – mis on minu parim tulemus tiitlivõistlustelt ning ka teised Eesti laskesuusatajad pole tükil ajal nii kõrgele jõudnud – ning MK üldarvestuses 28.koht, kõigest 10 punkti kaugusel top25. Samas on minu sihid seatud nendest tulemustest märksa kõrgemale.
Hetkel oleme eluga Münchenisse jõudnud. Viimased päevad oli pehmelt öeldes ägedad! Päris täpselt sõnu ei olegi, aga ma pole hea jupp aega nii toredalt “puhkusel” käinud (mitte et üleüldse oleks just eriti palju päris puhkusel käinud). Soovitan kõigile, kel selline võimalus tekib, väga soojalt. Kõigepealt olid muidugi võistlused. Sprindi ajal
Homme algab hooajale punkti panek. Eesti aja järgi 3 öösel on naiste start, meestel kell 5. Ülehomme jälitus ja esmaspäeva õhtul jõuame koju tagasi. Vahepeal on meelelahutusprogramm. Siiasõit läks enam-vähem. Esimese hooga jäeti meie relvad ja Priidu kott (seal olid padrunid) küll Helsingisse, aga õnneks tuleb sealt Münchenisse päris palju
Pole kaua kirjutama trehvanud, aga mul on head vabandused… kindlasti… Ühesõnaga nädal läks mööda nagu muuseas. Käisime korduvalt suusatamas ja ka laskmas, Hiiumaal käisime ära, Vene viisad saime siiski kätte ja tundub, et homme lähemegi Kamtšatkale. Eestis suusatamisega on meil vist selleks hooajaks küll kõik. Reede hommikul sai veel Elvas
Elu on jätkuvalt ilus. Reedel saimegi käia kooriku peal sõitmas, laupäeval sai õues mängitud (lund loobitud ja vees solberdatud) ning jooksmas ka käidud (nüüd on jalad valusad) ja täna tegime lausa komplekstreeningu. Muul ajal oleme lihtsalt mõnusad – idandame idusid ja koristame jne. Reedene üritus oli üldiselt edukas. Ilm polnud
Täna andsime viisataotlused sisse, järgmisel reedel peaks viisad kätte ka saama. Peaks vist Tallinn-München lennupiletid ka ära ostma… Ühesõnaga hakkab tunduma, et lähebki minekuks. Noh, ongi viimastel aastatel selgelt vähe reisitud;) Kui see bürokraatiasebimine välja jätta, siis on olnud päris mõnus kevad. Vaikselt käime veel suusatamas, isegi tiirus käisime eile.