Sellist tulemust ei osanud küll oodata – ülivõimas esikoht – 45-minutise eduga, kusjuures üleüldse oli B-raja esiviisikus ainult üks meestetiim. Tugevate eesti naiste vastupidavus? Minu teooria kõlab küll nii, et naised lihtsalt takistavad meeste pea ees pimedasse metsa eksima tormamist – ja see oli selle võistluse võtmeküsimus. Ma arvan,
Vot mida tähendab tõsine treenimine (ning sellele järgnev tõsine puhkamine) – lihtsalt ei jõua kirjutada. Nädala lõpp Otepääl oli paras võitlus, kusjuures kehal polnud häda midagi, aga vaim oli kohati pisut väsinud. Iga korralikult lõpetud treening oli väike võit. Aga minu isikliku arvamuse järgi olid need väga edukad kolm treeningnädalat.
Viimastel päevadel Vuokattis kippus ilm juba jaanipäevaseks – kerge vihm ja alla 20 kraadi, aga selle üle ainult hea meel. Nüüd oleme juba mitmendat päeva Eesti leitsakus tagasi ning lausa Otepäälgi. Treeningtsükkel lõppeb laupäeval. Vuokattist kojusõidul hakkas 200 km lõuna pool päike taas paistma ning ülejäänud reisi toimis auto
Hooaja esimesed suusakilomeetrid on treeningpäevikus kirjas – tubli kolm päeva on suusatatud. Erinevalt Elost muidugi mitte hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, vaid pigem ikka jupikaupa ja lühidalt, aga ikkagi. Ning üleüldse on siin Vuokattis nii palju teha, et ilmselgelt jääb päevas aega väheks. Ühel päeval oleks napilt söögist ilma jäänud, sest lihtsalt
Viimased päevad on olnud tihedad. Laupäeval sai käidud-nähtud-võidetud Cesises IBU karikal laskejooksus, pühapäeva hommikul võtsime aga suuna Vuokatti ning oleme siin nüüd nädalakese Askoga laagris. Tunnelisse ei ole veel jõudnud, küll aga lasketiiru ja rullirajale. Ilm on kusjuures väga viisakas – selgelt alla 25, ainult tibutab vahepeal, aga see on
Laager käib täie hooga, lihased on kohati juba meeldivalt valusad ning uus relv korralikult sisse lastud. Rahvast tuleb tiiru järjekindlalt juurde. Ukrainlased on juba ammu siin, ükspäev tuli olümpiavõitja Kuzmina, täna pärast lõunat venelased, nii mehed kui naised. Anatoli on nüüd kuuldavasti vene naiste peatreener;) Ülehomme läheme käime Cesises kiiresti
Laager käib täie hooga, lihased on kohati juba meeldivalt valusad ning uus relv korralikult sisse lastud. Rahvast tuleb tiiru järjekindlalt juurde. Ukrainlased on juba ammu siin, ükspäev tuli olümpiavõitja Kuzmina, täna pärast lõunat venelased, nii mehed kui naised. Anatoli on nüüd kuuldavasti vene naiste peatreener;) Ülehomme läheme käime Cesises kiiresti
Nüüd on siis sündmusterikas puhkenädal õnnelikult seljataga ning aeg jälle laagrirutiini sisse elada. Ausõna, ma juba igatsesin seda. Kooliaeg tuli meelde, siis oli laager see koht, kus sai lõpuks ennast rahus välja magada;) Viimase nelja päeva tähtsündmused olid üks uus ülikond, üks pulm, üks sünnipäev, üks võidujooks, kaks vereproovi, kaks
Leedus käidud nagu niuhti. Järjekordne Sõjaväe Balti Mängude laskejooks möödus Eesti koondvõistkonnale tavapäraselt võidukalt, minule just mitte nii edukalt. Vähemalt sain korraliku pingutuse ning lõunamaal aega veeta;) Laskmine oli seekord õhupüssist ja ütleme kohe ära, et see polnud minu ala. Trahve lasin 5+3, kusjuures tabasin siis, kui enda arvates
Piisab ainult paar korda rutiini üle kurta, kui kohe hakkab juhtuma. Kõigepealt andis otsad minu relva lööknõel, siis oli meil tükk tegu, et kuskilt mõni uus hankida ning see ära vahetada. Järgnevalt läksime ühe treeninguga pisut hoogu ning nüüd on laagri eelviimasel päeval kumm üsna tühi. Tegelikult ma teadsin,